Väide 1: Raamatupidamise tundmine ei ole tähtis enamikule ärierialade üliõpilastele, seda eriti juhul, kui kavatsetakse spetsialiseeruda n-ö “mittekvantitatiivsetes” valdkondades – turundusele või personalijuhtimisele.

Vastuväide: Ka nendel erialadel on vaja langetada otsuseid, mis tuginevad raamatupidamisinfole. Nii näiteks peavad turundusspetsialistid tegelema muuhulgas ka hinnakujundusega. Kuid hinnakujundus ja hindade põhjendamine eeldab raamatupida­misinfo mõistmist ja kasutamist.

Väide 2: Majandusarvestus on väga spetsiifiline ja nõuab põhjalikku erialast ettevalmistust.  Seega on parem jätta majandusarvestus raamatupidajatele.

Vastuväide: Mõningate majandusarvestuse eriainete õppimine ei tee veel kedagi raama­tupidajaks. Paljude üliõpilaste eesmärgiks ei olegi raamatupidajaks saamine. Eesmärkideks on 1) küllaldane arusaamine raamatupidamisalasest infost, et mõista, milline info võib mittespetsialistile olla kasulik; 2) raamatupidamisliku info eeliste ja puuduste teadmine ja arvestamine otsuste langetamisel; 3) mõista, millal on vaja konsulteerida raamatupidajaga. Raamatupidamist piisavalt osata on tähtis kasvõi selleks, et mõista, mida raamatupidaja teeb ja räägib. Raamatupidamist nimetatakse ka “äri keeleks” ja kui keegi tahab äris tegutseda, siis peab ta seda “keelt” oskama või vähemalt sellest aru saama.

Väide 3: Majandusarvestus (tavaliselt öeldakse raamatupidamine) on igav – see koosneb ainult reeglitest ja arvutustest. Kui sa vihkad matemaatikat, siis hakkad vihkama ka raamatupidamist.

Vastuväide: Väärarvamus on tingitud sellest, et aetakse segi raamatupidamine selle lihtsaimas vormis – arvepidamisena – ja nüüdisaegne majandusarvestus. Nüüdseks on arvepidamine suuremalt jaolt automatiseeritud, mistõttu ka finantsarvestuse algkursustes on tänapäeval põhirõhk raamatupidamisinfo kasutamisel ja finantsarvestuse loogika mõist­misel. Raamatupidajad muidugi tegelevad arvudega ja hea matemaatiline taust tuleb kasuks. Kuid ainus matemaatika, mida on tarvis käesoleva raamatu (ja  raamatupidamise alu­seid käsitlevate teiste raamatute) mõistmiseks, on aritmeetika neli põhitehet – liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine – mis ei tohiks küll kellelegi üle jõu käia.

Väide 4. Majandusarvestuse eriained on rasked, tuleb teha palju tööd lühikese aja jooksul.

Vastus: Sellel väitel on tõsi taga. Kuid kogu see töö tasub ennast ära. Tasuks mõelda hoopis sellele, millist kasu toob majandusarvestuse aluste tundmine.

[Alver, L., Alver, J. (2017) Finantsarvestus, lk. 11]